Juba poolteist aastat tagasi hakkas uudisteportaalides ringlema hirmutav uudis inimese papilloomviiruse (HPV) vaktsiinide kohta. Nimelt andis Jaapani tervishoiuministeerium 14. juunil 2013 välja riikliku teadaande, et emakakaelavähi riski vähendavaid HPV vaktsiine ei soovitata enam 12-16 aastastele tüdrukutele seoses tõsiste kõrvalnähtudega, mis vaktsiini vastureaktsioonina tekkida võivad.
HPV vaktsiinid lisati Jaapanis regulaarsete vaktsiinide nimistusse alles hiljuti, kuna emakakaela vähk on tõusnud rinnavähi järel 20-39 aastaste naiste seas teisele kohale. Riigis on kasutusel kaks HPV vaktsiini: Cervarix firmalt GlaxoSmithKlein PLC ja Gardasil firmalt Merck Sharp & Dohme.
Jaapani HPV vaktsiini ohvrite assotsiatsiooni esindav Mika Matsufuji ütles, et tervise ekspertide kogu otsus on „suur samm edasi“. Tema tütar, keda vaktsineeriti 2011. aastal, kaotas käimisvõime ja on praegu ratastoolis. HPV vaktsiini ohvrite assotsiatsioon kutsub üles vaktsineerimisi peatama.
Jaapanis kokkukutsutud tervise ekspertide kogu keskendus 38 HPV vaktsiini ohvrile, kes kõik kannatavad peale vaktsineerimist paljude kõrvalnähtude, muu hulgas ka üle keha leviva halvava valu käes. Võttes arvesse sümptomite ilmnemise aega, tegid eksperdid järelduse, et valu ja vaktsineerimise omavaheline seos pole välistatud. Paneel otsustas, et HPV vaktsiinide aktiivse soovitamise peaks peatama kuni antud kõrvalnähtude põhjustest on saadud täielikum ülevaade.
Jaapani tervishoiuministeeriumi teatel on tegu teise korraga, kui nad on peatanud regulaarsete vaktsiinide programmi kuuluva vaktsiini soovitamise. 2005. aastal aset leidnud esimesel korral anti samalaadne korraldus välja seoses entsefaliidi vaktsiiniga tekkinud probleemidega. Eelnimetatud HPV vaktsiinid põhjustavad aga teiste vaktsiinidega võrreldes tunduvalt sagedamini tõsiseid kõrvaltoimeid.
Artikli originaali leiad siit.
Nüüdseks on HPV vaktsiinitootjad kohtusse kaevatud paljudes riikides, hiljuti astus nende kurba perre ka Hispaania. Vaktsiinitootjat Merck Laboratories süüdistatakse vaktsiiniuuringute tulemustega manipuleerimises, valeandmete esitamises, avalikkuse petmises ning teabe võltsimises. Rohkem infot süüdistuse ükiskasjade ja kannatanute kohta leiab siit.
Avalikkuse poole on korduvalt pöördunud mitmed nimekad, vaktsiinitootmise telgitagustega hästi kursis olevaid arstid, uurijad ja eksperdid, nende hulgas Merck’i juures töötanud dr Bernard Dalbergue ning dr Diane Harper, kelle avaldusega võib tutvuda siin
Ka Eestis kutsutakse naisi ja neide üles end samade HPV vaktsiinidega papilloomviiruse vastu kindlustama, siin on samuti kasutusel Cervarix, mis kaitseb HPV tüübi 16 ja 18 vastu ja HPV tüüpide 6, 11, 16, 18 vastu kaitsev vaktsiin Silgard, mis on pelgalt Gardasilile antud teine nimi. Seega on meie naised ohustatud samadest kõrvalnähtudest kui naised Jaapanis, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Uus-Meremaal ja mujal, kus need vaktsiinid on põhjustanud traagilisi surmasid, halvavaid närvisüsteemihäireid ja painavaid valusid. Kõikides nendes maades on moodustatud ka HPV vaktsiini ohvrite ühingud, mis tegelevad aktiivselt avalikkuse teavitamise ja HPV vaktsiinide vastaste kampaaniatega. Lähemalt võid lugeda siit:
Loomulikult pole vaktsiine tootvad hiigelkorporatsioonid huvitatud niisuguste uudiste levikust, seega on paljud vaktsiinikahjustuste avalikustamispüüded varasemalt sageli summutatud. Jaapan on kuuldavasti esimene riik, kus probleemile on reageeritud nii kõrgel tasemel.
Õnneks on tänapäeval võimalik uudiseid levitada ka sõltumatute allikate ja interneti kaudu. Seda šokeerivam on pilt, mis avaneb guugeldades või youtube-i keskkonnas, kui sinna otsisõnana “Gardasil victims” (eesti keeles Gardasili vaktsiini ohvrid) kirjutada.
Loomulikult langetab iga naine oma elustiili ja taustsüsteemi arvesse võttes tervist puudutavad otsused ise. Emakakaelavähk on tõsine haigus, mis on naiste seas surma põhjustavate pahaloomuliste kasvajate hulgas Eestis ja Euroopas teisel kohal. Samas ei maksa unustada, et emakakaelavähil on ligi 10-aastane peiteaeg, mil on võimalik seda PAP testiga kindlakstehtavate rakuliste muutuste põhjal edukalt avastada ja ravida.
Enne HPV vaktsiini kasuks otsustamist tasuks meenutada, et tegu pole otseselt mitte emakakaelavähi vaktsiiniga nagu sageli ekslikult arvatakse, vaid inimese papilloomviiruse vastase vaktsiiniga. Samuti peaks arvesse võtma, et liikvel on üle 40 seksuaalsel teel leviva papilloomviiruse tüve ning et eelnimetatud vaktsiinid kaitsevad vaid mõne üksiku vastu neist. Kahjuks ei välista olemasolevad HPV vaktsiinid võimalust haigestuda hoopis mõne muu tüvega papilloomviirusesse.
Vaktsineerimisotsuse langetamisel ei tohiks kindlasti lähtuda vaid ravimifirmade promost, adekvaatse info saamiseks oleks kindlasti soovitav tutvuda ka “mündi teise poolega”.
Vähki ennetava elustiili juurde kuulub täisväärtuslik toit, igapäevane liikumine, stressi vältimine/juhtimine ja oma organismi teadlik jälgimine. Oma tervise eest hoolitsemine ei peaks väljenduma vaid järjekordse keemilise kokteilina, mille oma kehasse süstida laseme, otse vastupidi: tervislikule eluviisile pühendumine peaks olema elustiiliks. Endasse tuleks panustada ennetavalt, et hiljem ei oleks vaja tagajärgedega võidelda. Ehk nagu ameeriklastel on kombeks öelda: “Be proactive, instead of reactive!”
Meie tervis on meie endi kätes! Olge hoitud!