OstukorvSeemnevedeliku kohta on käibel mitmeid rahvajutte. Nii olete kindlasti kuulnud, et sel on nahka noorendav efekt või ka näiteks seda, et tegu on väga kaloririkka ollusega. Mida seemnevedelik aga tegelikult sisaldab ning missugused tegurid tema tervist ja heaolu mõjutavad?
Hoolimata petlikust muljest nagu tuleks seemnevedelikku korraga palju, täidab üks ejakulatsioon keskmiselt vaid teelusika. Seemnepurske täpse koguse määrab ära mehe vanus, tema erutuse aste ning ejakulatsioonide sagedus. Ühes teelusikatäies seemnevedelikus on seemnerakke ca 200-500 miljonit, üllataval kombel moodustavad spermatosoidid seemnevedelikust aga vaid 1 protsendi. Seega tekib õigustatud küsimus, millest see ülejäänu siis koosneb?
Lisaks spermatosoididele sisaldab seemnevedelik veel ka fruktoosi, vett, C-vitamiini, sidrunhapet, ensüüme, valke, happesuse reguleerimiseks vajalikke fosfaate ja bikarbonaate ning tsinki. Just viimane võib olla põhjuseks, miks räägitakse seemnevedeliku kasulikust toimest nahale – sisaldavad ju ka enamus probleemsele nahale mõeldud kreemidest tsinki.
Tsingil on tähtis roll nii immuunsuse kui intelligentsuse ja hea mälu kujundamisel, kuid lisaks sellele on see mineraal äärmiselt oluline ka hormonaalse tasakaalu tagamiseks. Tsingi abi on vaja testosterooni tootmiseks ja viljakuse säilitamiseks, ning seda nii naiste kui meeste puhul. Poleks paha meeles pidada, et arvestuslikult kaotab mees ühe ejakulatsiooniga keskmiselt 3-5 mg tsinki, seega tuleks hea seista selle eest, et tsingivarusid toiduga taastataks. Päevane soovituslik annus on tsingi puhul 15 mg, suuremate hormonaalsete probleemide, nn. maskuliinse mustriga juustekao ja viljakushäirete puhul on terapeutiliseks doosiks 50mg. Teadmiseks, et erilise tsingirikkusega paistavad silma just mereannid – ega rahvasuus kiideta ilmaasjata kala kui meheliku võimekuse tõstjat. Rohkelt tsinki sisaldab ka küüslauk, koos sibulaga aitavad nad tõsta teraviljadest pärit tsingi biosaadavust. Tsingirikaste toitudega võib lähemalt tutvuda artiklis “Tsink ja meeste tervis”
Kaloririkkusega seemnevedelik just kiidelda ei saa – tavapärane ejakulatsioon sisaldab vaid 5 kcal, mis tulenevad põhiliselt valkudest ja fruktoosist, mida sekreteerib eesnääre, et spermatosoididel oleks „ujumiseks“ piisavalt energiat.
Seoses östrogeensete keskkonnamürkide, viletsate toiduvalikute (eriti suhkru- ja transrasvarikaste toitude), passiivse elustiili ning suurenenud alkoholi-ravimite tarbimisega on meeste sperma kvaliteet viimasel ajal kahjuks tuntavalt degradeeruma hakanud.
Ka tänapäeval pea normiks saanud ülekaalulisus mõjutab rängalt sperma kvaliteeti, funktsionaalsust ja molekulaarset koostist. Võrreldes viiekümne aasta taguse ajaga on tugevalt vähenenud nii keskmise mehe aktiivsete spermatosoidide arv, kui nende elujõud ja liikumiskiirus (motiilsus). Kuigi sageli seostatakse viljatust eelkõige naiste halva tervisega, on tõsiasi, et ca 30-40% juhtudest peitub probleemi põhjus otseselt meestes. Veelgi mõtlemapanev on aga fakt, et väidetavalt on tervelt 80% sünnidefektidest põhjustatud kahjustatud spermatosoididest.
Hea uudis on see, et elustiili muutuste ja läbimõeldud toitumisega on võimalik enda jaoks nii mõndagi ära teha. Niisiis, kui planeerite perelisa, on põhjust tähelepanelikult üle vaadata nii tulevase ema kui isa toidulaud, suhkru- ja alkoholitarbimine ning elustiil. Uuringutes on selgunud, et ka kiirgusreostus (arvutid, telefonid etc.) mõjutab sperma kvaliteeti tugevalt. Soovitav on telefoni mitte püksitaskus hoida ja asetada sülearvuti pigem lauale kui hoida seda süles. Tähtsa tõsiasjana väärib meelespidamist fakt, et täna tehtud valikud mõjutavad seemnerakkude kvaliteeti veel ka kolme kuu pärast…
Allikad:
- Balancing Hormones Naturally by Kate Neil and Patrick Holford
- Lessons From The Miracle Doctors by Jon Barron
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3521747/
- https://www.sciencedaily.com/releases/2012/11/121114113235.htm
