Kuidas on lood teie ja teie laste hammastega? Kas ka teile on õpetatud, et kaariese vastu saab hõlpsasti võidelda tiheda hambapesuga? Kas olete vahel mõelnud, kuidas on võimalik, et teie hambad sagedasest hambapesust hoolimata lagunevad, samas kui mõnel palju viletsamate hügieeniharjumustega tuttaval hambad terved püsivad?
Vikerraadios külas olnud Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse liikme Marek Vingi väitel on teadusliku faktina tõestatud, et kodustes tingimustes inimesed oma hambaid nii puhtaks ei saa, et hammaste vahele ja hambakaelale jäänud katt (biokile) happerünnakut esile kutsuda ei suudaks. Tõsi küll, hammaste hoolsa pesuga on võimalik vähendada ja ära hoida igemepõletikku.
Kaariest ehk hambamädanikku põhjustav pisik ei ole nimelt midagi üksikut, mille hoolsa hambaharjamisega lihtsalt suust välja saaks pesta. Just seetõttu pole abi saadud ka Streptococcus mutansi vastasest vaktsiinist (tegu on bakteriga, keda arvati olevat kaariese tekkimises ainusüüdlane). Peale vaktsiiniga katsetamist selgus aga, et isegi juhul, kui suuõõnest enam Streptococcus mutansit ei leitud, võidutses kaaries ikka edasi. Ja loomulikult, sest tegelikult aitavad kaariese tekkeks kaasa rohkem kui paarkümmend erinevat bakteritüve.
Seega ei määratletagi kaariest mitte millegi muu, kui suus olevate mikroobide tasakaalu häirena. Patoloogilised tüved aga hakkavad suus võimutsema seoses liiga sagedaste happerünnakutega. Nimelt järgneb igale söömisele-joomisele-näksimisele meile juba reklaamidest tuntud happerünnak, mis kestab ligi tunni ja põhjustab hammastes mineraalide kao. Järgmised kolm tundi kulub aluselisel süljel hammaste remineraliseerimiseks ehk tekkinud hambaaukude parandamiseks. Kui selle aja jooksul pannakse toime aga veel mitu happerünnakut, et jäägi süljel aega juba tekkinud kahjude parandamiseks. Hambakaaries on seega puhtalt liigsagedase söömise ja magusate-happeliste jookide tarbimise haigus. Ära ei tasu unustada sedagi, et inimene on üks tervik ja niikaua, kui meie üldine soolefloora on tasakaalustamata, ei ole ka erilist lootust, et suuõõnes asjad teisiti sujuksid.
Hammastele kleepuvad magusad-rasvased söögid (küpsised, kommid, kartulikrõpsud) kahjustavad hambaid tunduvalt kauem ja rohkem kui mahlased-magusad puu- ja juurviljad nagu õun või arbuus. Janu puhul ja söögikordade vahel tuleb joogiks valida ikka ja alati vesi, mis EI tekita happerünnakut, vaid aitab nagu sülgki neutraliseerida suus tekkinud happelist keskkonda.
Kahjuks on enamuse laste janujoogiks tänapäeval mahl, piim või lausa kihisevad joogid. Toidukordade vahele pikituna annavad nad tõsise panuse hammaste pehmenemiseks ja kaariese peoks. Lisanduvad veel iga natukese aja tagant suhu lipsavad kommid-krõpsud, ja imestamiseks polegi põhjust.
Toidukordade vahele näritud nätsule ei tasu samuti lootma jääda. Nätsu närimine küll stimuleerib süljeeritust ja aitab seeläbi baktereid minema uhtuda ning happelist keskkonda neutraliseerida. Lisaklauslina tasuks siiski meeles pidada, et näts peaks sisaldama magusainena AINULT ksülitooli, mis takistab bakterite ainevahetust ning niiöelda „paneb nad lämbuma“. Eestis sisaldavad tavapoes müüdavad nätsud aga vähese ksülitoolikoguse kõrval reeglina veel ka ohtlikke magus- ja lisaained (aspartaami, acesulfaam-K-d, sukraloosi, tsüklamaati etc.), mis üldjuhul inimeste ja eriti laste tervisele kasuks ei tule. On teada, et mitmed neist tekitavad tõsiseid allergiaid, peavalusid, närvisüsteemihäireid jm. Kõiki neid kehavõõraid aineid on lisatud küll väidetavalt ohututes kogustes, kuid siiani ei ole keegi uurinud nende ainete sünergilist toksilisust ehk seda, mismoodi need ained koostöös organismi mõjutavad. Toitumistarkus on nätsude ohtlikkuse teemal kunagi ka põhjalikult kirjutanud: http://toitumistarkus.ee/natsu-pimedam-pool/
Fluoriidiga hambapastade soovitamise osas ei saa Toitumistarkus Marek Vingiga siiski kahjuks nõustuda. Nimelt leidub fluoriidi osas väga vastuolulist infot. Kindlasti on kõik kuulnud hambapastades oleva naatriumfluoriidi ohtlikkusest. Tegu on looduses mitteesineva toksilise fluoriidi vormiga, alumiiniumitööstuse kõrvalproduktiga, mida on hakatud lisama nii hambapastadesse kui välismaal ka joogivette (Eestis õnneks veel mitte). Naatriumfluoriidiga seostatakse väga paljusid terviseprobleeme, kuid antud juhul on olulisem väide, et kuigi fluoriid muudab luukoe ja ka hambaemaili tihkemaks, muutuvad need samaaegselt ka jäigemaks ja sellest tulenevalt hapramaks. Lisaks on paljudes Eesti piirkondades (Pärnus, Läänemaal etc.) vesi väga fluoririkas, liigne fluor tekitab organismis aga muu kahju hulgas ka hammaste pindmist kahjustust ehk fluoroosi. Fluoririkka veega piirkondades on fluoriga hambapasta kasutamine küll rohkem kui vastunäidustatud.
Eesti fluoririkkast veest loe Tartu Ülikooli Tehnoloogiinstituudi artiklist lähemalt http://www.tuit.ut.ee/308116
Ja lõpuks väike meeldetuletus noortele emadele ja nende beebisid jumaldavatele sugulastele-tuttavatele – beebidele kandub kaaries reeglina edasi läbi täiskasvanute. Seega tuleks otsustavalt vältida beebi luti või lusika läbi oma suu tõmbamist ja suule suudlemist. Samuti jumaldab juba suhu tekkinud kaaries öiseid mahla- ja segupudeleid (teatavasti sisaldavad mõned piimasegud pea sama palju suhkrut kui kihisevad karastusjoogid). Rinnapiim otseselt kaariest ei tekita, kuid kuskilt juba suhu saadud bakter võib kahjuks jõudsalt kosuda ka rinnapiima baasil.
Seega võib tervete hammaste rusikareegliks pidada:
- Kindlaid toidukordi (mille KÄIGUS võib loomulikult juua nii happelisi mahlu kui ka pisut maiustada) ja ranget näksimisest hoidumist.
- Tervislikku toitu, mis aitab korras hoida nii soolefloorat, suuõõnt kui kogu organismi.
- Toidukordade järgset suu loputamist puhta veega, mis hapet pisut vähendada aitab.
- Janujoogina tuleks juua vett ja AINULT vett.
- Vahetult peale söömist tuleks vältida hammaste pesemist, vastasel juhul kahjustatakse hambaemaili happega veelgi rohkem. Seega pestakse hommikuti hambaid ikka enne söömist, peale söömist aga loputatakse suud.
Tugevaid ja terveid hambaid!
Marek Vingi täispikka intervjuud kuulake: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2099561