![Naljaga pooleks on öeldud, et toitainete soovituslikud päevased kogused (RDA) on loodud selleks, et inimene jõuaks end nende abiga ravimikapini lohistada:). Olen nõus! Kui tahame kõrgemalt lennata, peame lähtuma oma keha spetsiifilistest vajadustest. Me kõik oleme unikaalsed. Toitainete “optimaalne päevane kogus” on midagi, mis võimaldab korrigeerida organismis tekkinud puudujääke vastavalt individuaalsetele vajadustele. Iga inimese “optimaalne […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2024/05/image-2-190x183.png "Kui palju vitamiine ja mineraalaineid me vajame?")
Naljaga pooleks on öeldud, et toitainete soovituslikud päevased kogused (RDA) on loodud selleks, et inimene jõuaks end nende abiga ravimikapini lohistada:). Olen nõus! Kui tahame kõrgemalt lennata, peame lähtuma oma keha spetsiifilistest vajadustest. Me kõik oleme unikaalsed. Toitainete “optimaalne päevane kogus” on midagi, mis võimaldab korrigeerida organismis tekkinud puudujääke vastavalt individuaalsetele vajadustele. Iga inimese “optimaalne […]
![Käärsoolevähk on levinud haigus, kuid seda on keeruline avastada. Hiljutine seletamatu käärsoolevähi esinemissageduse tõus nooremate inimeste seas on tekitanud kiireloomulise vajaduse hankida haiguse ennetamise kohta lisateavet. Uus uuring osutab paljutõotavale vihjele: Inimeste suus elutseva bakteri Fusobacterium nucleatumi spetsiifiline alatüüp, mis tavaliselt põhjustab hambakattu ja igemepõletikku, on võimeline reisima ka sooletrakti mikrobioomi ning võib olla seotud […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2024/04/image-2-190x190.png "Suus elutsev bakter võib tõsta käärsoolevähi riski")
Käärsoolevähk on levinud haigus, kuid seda on keeruline avastada. Hiljutine seletamatu käärsoolevähi esinemissageduse tõus nooremate inimeste seas on tekitanud kiireloomulise vajaduse hankida haiguse ennetamise kohta lisateavet. Uus uuring osutab paljutõotavale vihjele: Inimeste suus elutseva bakteri Fusobacterium nucleatumi spetsiifiline alatüüp, mis tavaliselt põhjustab hambakattu ja igemepõletikku, on võimeline reisima ka sooletrakti mikrobioomi ning võib olla seotud […]
![Kõikvõimalikud liha-alternatiivid on maailmas võidukäiku tegemas ja neid promotakse kui igati tervislikku ja keskkonda säästvat lahendust.Samas ei pruugi need valikud alati sisaldada samu aminohappeid ega olla nii seeditavad kui lihavalk. Osa võltslihasid sisaldavad ka uudseid valke, mille pikaajalist mõju organismile pole veel uuritud ja mille toimet keegi veel täielikult ei mõista. Võrreldes tavalise lihaga on […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2024/05/image-190x190.png "Kas võltsliha on tervislik valik?")
Kõikvõimalikud liha-alternatiivid on maailmas võidukäiku tegemas ja neid promotakse kui igati tervislikku ja keskkonda säästvat lahendust.Samas ei pruugi need valikud alati sisaldada samu aminohappeid ega olla nii seeditavad kui lihavalk. Osa võltslihasid sisaldavad ka uudseid valke, mille pikaajalist mõju organismile pole veel uuritud ja mille toimet keegi veel täielikult ei mõista. Võrreldes tavalise lihaga on […]
![Pealtnägija tõi hiljuti Eesti rahva ette saatelõigu karnivooridest. Teemat kommenteerinud perearst teatas seal veendunult, et sellisest toidust ei saa C-vitamiini. Faktitäpsuse ja tõe huvides tuleb siiski märkida, et maksas ja mitmetes näärmetes on päris kenasti C-vitamiini, tunduvalt rohkem kui õunas või porgandis. USDA infobaasi kohaselt on 100g maksas 23,6 mg C-vitamiini. 100 grammis õunas seevastu […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2024/05/image-4-190x190.png "Kust karnivoorid C-vitamiini saavad?")
Pealtnägija tõi hiljuti Eesti rahva ette saatelõigu karnivooridest. Teemat kommenteerinud perearst teatas seal veendunult, et sellisest toidust ei saa C-vitamiini. Faktitäpsuse ja tõe huvides tuleb siiski märkida, et maksas ja mitmetes näärmetes on päris kenasti C-vitamiini, tunduvalt rohkem kui õunas või porgandis. USDA infobaasi kohaselt on 100g maksas 23,6 mg C-vitamiini. 100 grammis õunas seevastu […]
![Väsimus? Tüdimus? Energiapuudus? Meie rakkude energiatehastes ehk mitokondrites toodetakse energiat (ATP-d), mille najal elutegevus toimuda saab. Suurima mitokondrite arvuga on ajurakud (ca 2 miljonit mitokondrit raku kohta). Sellele järgnevad munarakud ja südamelihase rakud (ca 7000 mitokondrit raku kohta). Vaid vähesed antioksüdandid suudavad kaitsta mitokondreid oksüdatiivse stressi eest: glutatioon, superoksiid dismutaas (SOD), unehormoon melatoniin ja rasvlahustuvad […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2024/04/image-6-190x190.png "Toeta teadlikult oma energiataset")
Väsimus? Tüdimus? Energiapuudus? Meie rakkude energiatehastes ehk mitokondrites toodetakse energiat (ATP-d), mille najal elutegevus toimuda saab. Suurima mitokondrite arvuga on ajurakud (ca 2 miljonit mitokondrit raku kohta). Sellele järgnevad munarakud ja südamelihase rakud (ca 7000 mitokondrit raku kohta). Vaid vähesed antioksüdandid suudavad kaitsta mitokondreid oksüdatiivse stressi eest: glutatioon, superoksiid dismutaas (SOD), unehormoon melatoniin ja rasvlahustuvad […]
Ostukorv