Riiklikud toitumissoovitused

Enamikes arenenud riikides on välja töötatud riiklikud toitumissoovitused, mis on oluline alusdokument rahvatervise hoidmisel.  Erinevate riikide toitumissoovitused on mõnevõrra erinevad, kuna nende koostamisel on arvestatud riikide klimaatilisi tingimusi, põllumajandust, toiduainetööstuse iseloomu, üldist majanduse olukorda, sotsiaalpoliitilisi asjaolusid, elanike toitumisharjumusi ja tervisenäitajaid. Dokumendi sisu sõltub mõistagi ka sellest, milliste teadusuuringute tulemusi otsustab ekspertgrupp arvesse võtta ja milliseid ignoreerida.

Toitumissoovituste koostamise peamine eesmärk on toitainete vaegusega seotud terviseprobleemidest hoidumine ning  ennetatavate krooniliste haiguste (südame- veresoonkonnahaigused, pahaloomulised kasvajad, II tüüpi diabeet, rasvumine, osteoporoos jne) riski vähendamine.

Eesti riiklikud toitumissoovitused

Eestis koostati  esimesed riiklikud  toitumissoovitused aastal 1995. Praegu kehtivad Eesti Toitumis- ja Toidusoovitused avaldati  2006. aastal. Aastatel 2012-2014  tegeles Tervise Arengu Instituudi poolt koordineeritud ekspertide grupp Eesti toitumissoovituste kaasajastamisega.

Toitumissoovitused (Nutrition Recommendations)  annavad soovitusi toiduenergia, makrotoitainete, vitamiinide ja mineraalainete ööpäevaseks tarbimiseks

  • taldrikureegelValgud peaksid katma 10–15% päevasest toiduenergiast.
  • Toidurasvad peaksid katma 25–30% toiduenergiast, seejuures küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhapped kokku mitte 10%
  • Süsivesikud peaksid katma 55–60%,  kusjuures lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast
  • Kiudaineid peaks täiskasvanud inimene saama 25–35 g päevas

Toidusoovitused (Food Based Dietary Guidelines) annavad soovitusi toiduainete ja roogade valikuks ööpäeva lõikes.

Toidusoovitusi näitlikustavad toidupüramiid ja taldrikureegel.

 Ameerika Ühendriikide toitumissoovitusedmyplate_green

Ameerika Ühendriikides on riiklikke toitumissoovitusi (Dietary Guidelines for Americans) välja antud alates aastast 1980 ja neid uuendatakse iga 5 aasta tagant.  Väärib tähelepanu, et toitumissoovituste koostamise on seal Põllumajandusministeeriumi allasutus (The Center for Nutrition Policy and Promotion). See on andnud mitmetele kriitiliselt meelestatud toitumisteadlastele alust kahtlusteks, kas toitumissoovituste eesmärk on ikka rahva tervise või hoopis põllumajanduse edendamine.

Ameeriklastele selgitab toitumissoovitusi taldrikureegel  MyPlate.

Rootsi riiklikud toitumissoovitused

Rootsis toimub toidurevolutsioon!  Rootsist  on saamas esimene lääneriik, mille ametlikud toitumissoovitused purustavad toidurasvade kahjulikkuse müüdi.

Murdeliseks sai  sõltumatu Swedish Council on Health Technology Assessment poolt läbiviidud uurimistöö, milles analüüsiti  16 000 varasemat teadustööd.  2013. aastal avaldati 2-aastase põhjaliku uuringu tulemusena raport Dietary Treatment for Obesity”.  Selles pöörati pea peale kogu maailmas seni valitsenud seisukohad, mis propageerivad väherasvast toitumist. Raportis soovitatakse oluliselt vähendada süsivesikute tarbimist, suurendades selle arvelt toidurasvade osakaalu. Sisuliselt näidati rohelist tuld  Rootsis “leiutatud”  Low-Carb-High-Fat (ehk LCHF) toitumisele, mida senini oli kuulutatud teaduslikult põhjendamatuks ja pigem tervisele kahjulikuks.

Rootsis on LCHF toitumine juba mõnda aega väga levinud ning on andnud häid tulemusi rasvtõve ja diabeedi ennetamisel ja ravimisel.