Tsink – meie hormonaalse tasakaalu ja immuunsuse alusmineraal

Kas teadsite, et  mehelikkus ja eesnäärme tervis  on otseses sõltuvuses tsingist? Tsinki on vaja nii meessuguhormooni testosterooni  tootmiseks, spermatosoidide  tervise jaoks kui ka libiido kõrgel hoidmiseks. Iga ejakulatsiooniga kaotab mees arvestuslikult  ca 3-5 mg tsinki. Tegu on seemnevedelikus sisalduva väärtusliku mineraaliga, mille otsesel toel sperma liigub.

Kuid mitte ainult mehed ei peaks oma tsingi staatuse pärast muret tundma!  Organismi hea tsingitase on täpselt sama tähtis ka naistele.  Tsink on vajalik alusmineraal progesterooni ( nn. rasedushormooni) tootmiseks, östrogeeni domineerimise leevendamiseks ning ärevust pärssivate närvivahendusainete  (nt. serotoniin, GABA ) tootmiseks. Nii näiteks luurab sotsiaalse ärevuse taga reeglina ka liigmadal tsingi  tase.

Oluline on teada, et   pikaajaline stress, higistamine ja alkoholi tarvitamine vähendavad hoogsalt keha tsingivarusid. Meeles tasub pidada ka seda, et  stressirikas elu toob sageli kaasa ka mao alahappesuse ja  viletsama võimekuse aluselisi mineraale (s.h. tsinki, magneesiumit, kaltsiumit jms)  omastada.   

Piisav kogus tsinki tagab meile  normaalse  maitse- ja lõhnatundlikkuse, toitainete imendumise ja põletike vähenemise. Tsink aitab kaasa haavade  paranemisele ja immuunsüsteemi tasakaalustamisele.  Nii näiteks sõltub  vähirakkude teket pärssiva geeni ehk  tuumori supressorgeeni P53 võimekus muu kõrval ka just  piisavast tsingi kogusest kehas. Madal tsingitase muutub  sageli probleemiks kurnavatesse viirusinfektsioonidesse (nt. Epstein-Barri viirus)  ja bakteriaalsetesse nakkustesse (nt. borrelioos)   haigestumise puhul.

Tsingi näol on tegu jälgmineraaliga, mis on oluline enam kui 100 ensüümi tööks, seega kui tsingitase nihkub madalaks,  siis on pärsitud nii  organismi ainevahetus, toitainete omastamine kui  ka organite töö. Nii näiteks räägitakse II tüübi diabeedi puhul sageli küll B-vitamiinide ja magneesiumi puudusest, kuid tegelikult on just tsink see, mille najal toimub insuliini tootmine ja sekreteerimine.

Päevas  tuleks tarbida  ca15 mg tsinki, tugeva puuduse korral on soovitatav terapeutiline doos 50 mg.  Võrdluseks, et juba 6 keskmist austrit annavad ca 77mg tsinki. Ja kuigi eestlased ei ole just eriline austrirahvas, on  teadliku söömisega  siiski võimalik kenasti oma keha  tsingivarusid täiendada.

Parimas vormis hästiimenduvat tsinki sisaldavad mereannid, s.h. kalad, krevetid, vähid ja vetikad, seega pole suurt üllatust, et kala sagedast söömist seostatakse kõrge meheliku võimekusega.  Eraldi äramärkimist väärivad ka orgaanilised ainuraksed vetikad klorella ja spirulina, mis sisaldavad hea hulga tsinki. Eestis saab neid supertoite mahe- ja tervisepoodidest. Ostuotsuse tegemisel pöörake kindlasti tähelepanu sellele, et tegu oleks orgaanilise tootega.

Tsinki pakuvad  lahkelt ka kõrvitsa- ja mustad seesamiseemned  ning maapähklid. Eelistada tuleb siiski just soolamata ja röstimata maapähkleid, kuna lauasoola suur kogus teeb  tervisele omakorda karuteene.

Tsinki leidub rohkelt ka orgaanilised kakaos ja tumedas šokolaadis, kahjuks on need toiduained aga pungil  oksaalhapetest, mis vähendab tublisti tsingi biosaadavust. Lihasööjate rõõmuks tuleb märkida, et ka  lamba- ja veiseliha, eriti aga veisemaks on rikkalikud tsingiallikad.

P.S. Tutvu ka Toitumistarkuse e-poes müügil oleva  lisaainevaba vedela tsinksulfaadiga firmalt Epigenetics.

 

Lisa kommentaar