Ostukorv
Mitte tingimata. Kui peale magustoiduga lõppenud söögikorda esineb kõhus ebamugavustunnet, siis tasub proovida teistmoodi.
Söömise järjekord on oluline. Seda väidet selgitab asjaolu, et kõikide toitainete seedimisprotsess ei ole ühetaoline ega ühepikkune. Erinevate toitainete seedimiseks on vaja erinevaid ensüüme ja erinevat keskkonda.
Valguline toit vajab seedimiseks happelist keskkonda ja selle seedimine on suhteliselt aeganõudev. Loomne valk vajab seedimiseks rohkesti maohapet ja see võib (sõltuvalt koguset) jääda tundideks makku seedima.
Magustoidud sisaldavad reeglina süsivesikuid. Erinevalt valkudest algab süsivesikute seedimine juba suus, sülje ensüümi amülaasi toimel. Mälutud ja süljega segunenud toit liigub läbi söögitoru makku, kus toimub selle edasine seedimine. Süsivesikud vajavad seedimiseks leeliselisemat keskkonda, seedimine lakkab, kui mao sisu muutub happeliseks. Seejärel saab süsivesikute seedimine jätkuda kaksteistsõrmiksooles kõhunäärmeensüümide toimel.
Mis juhtub magustoiduga, kui see on söödud vahetult valgurikka toidu järel? See peab jääma maos ootele, kuni valk on seeditud, mis võib võtta küllalt kaua aega. Pikalt oodates võivad süsivesikud hakata käärima ning tekitada gaase ja ebamugavustunnet.
Süsivesikud seedivad suhteliselt kiiresti. Kui magustoit süüa enne valgulist toitu (eraldi toidukorrana, vahepalaks või eelroaks), siis jõuavad süsivesikud juba maost edasi liikuda ja valkudele seedimiseks ruumi teha.
Selline söögijärjekord võib küll tunduda imelik ja harjumatu, kuid võib olla väärt proovimist.